Ilmubki!

Minu rõõmuks ilmub aprillikuu Oma Maitses riisi-lillkapsa-pilafi-retsept.

Avokaadotamp

Jumaldan avokaadot. Ei teagi, kuidas see juhtuda sai, sest esimene kogemus selle viljaga oli ebameeldiv. 90. aastate lõpus sai üks poest ostetud - kõik kiitsid ja rääkisid, et tervislik. Noor ja loll nagu ma siis olin, valisin üleküpsenud vilja ja see ei maitsenud kohe kuidagi. Seda vilja ei puutunud ma enam 10 aastat. Siis avastasin selle. Salatites, leivakatetes, niisama. 

Täna oskan isegi õige küpsusastmega vilja poest otsida. Vihje: varrenupuke.

Kõige lemmikum asi avokaadost on minu peres avokaadotamp. Kogused on vastavalt isule.

Avokaadod puhastada, tomatid pesta, küüslauguküüned koorida. Kõike vastavalt isule.

Ostsin Saksamaalt puidust kokteilitambitsa ja sellega surun kõik pudruks. Maitseks soola ja pipart. Mekib kõige paremini bagetiga. 

Kõhu-usside kadumine on garanteeritud!

Porgandi-paprikasupp

Porgandi-paprikasupp sattus minu potti üsna juhuslikult. Aega-ajalt juhtub, et kõht on hirmus tühi, poodi ei viitsi minna ja siis vaatadki, mida kapinurgast leiad. Leidsin paprikaid ja porgandit.

Olid pikad, magusad paprikad. Kaks tükki. Puhastasin need ja lõikasin neljaks. Panin ahju 180 kraadi juures kuumuma, koor ülespoole, kuniks kooresse tekkisid mullid ja koor kergelt mustaks tõmbuma hakkas.

Olen teinud seda suppi ka tavaliste paprikatega, aga koor ei tulnud nii kergelt ära ja maitse oli hoopis teistmoodi. Huvitav, nagu abikaasa ütles.

Siis võtsin parika ahjust välja ning panin sügavkülmasäilituskotti suletuna 15 minutiks seisma.
Samal ajal koorisin 5 suuremat porgandit ning lõikasin üsna õhukesteks seibideks. Praadisin need potis võiga läbi ning kallasin köögiviljapuljongi peale. Porgandid olid puljongiga kergelt kaetud.

Kui paprika oli 15 minutit kotis jahtunud, oli sellelt kerge koort eemaldada. Lisasin paprika porgandile ja keetsin tasasel tulel kõik pehmeks. Maitsestasin soola, pipra ja muskaatpähkliga.
Püreerisin.

Köögiviljasuppidega on nii nagu see on. Kõike võib keeta kõigega ja hamba all ei tohiks midagi otseselt karjuda. Nii olen suppi lisanud ka kartuleid, aga siis ei tohi kaua püreerida, sest supp muutub liimjaks.
Maitseks olen lisanud ka sidrunimahla, veiniäädikat - mis parajasti kätte juhtub.

Pildilolevale supile lisasin parmesani. Hiljem mõtlesin, et oleksin võinud ilu mõttes parmesani pannil ringikujuliselt või kolmnurkselt praadida - olnuks efektsem kaunistus.

Kosutav ja tervislik igatahes.

Hapukapsataskud dipiga

Mõnikord peab natuke kaloreid ka koguma, sest muidu arvavad kolleegid, et pean dieeti. Vähemalt on mulle juba öeldud, et praegune dieet on mulle hästi mõjunud. Kahjuks ei pea ma mingit dieeti. Enam kunagi ei pea.
Olen aegade jooksul neid küll proovinud, ent erilisi tulemusi saanud ei ole. Ikka on kilod kolinal tagasi tulnud. Kiiremini, kui kadusid.  Dieedid on enda piitsutamine ning ekstreemsed võtted lühikesel perioodil. Ega keha rumal ole!
Toitumisspetsialiste ma ka ei usu. Mul on oma rahaga mõistlikumatki peale hakata.
Eelistan süüa kõike, aga nautides. Korraga kahte kilo salatit sisse ajades ei tunne kohe kindlasti mingit naudingut. Eelistan ka kvaliteeti kvantiteedile.
Kõige tähtsam on aga jälgida, et kulutad vähemalt sama palju kui tarbid.

Niisiis kaloririkkad ent maitsvad hapukapsakolmnurgad.

Dipikaste:

200 g keedetud peeti
1 tl sidrunimahla
80 g sojajogurtit
1 tl oliiviõli
soola
jahvatatud pipart


Lehttaigna kolmnurkadeks:

2 rullikest taimset lehttainast (kui pole, sobib ka tavaline)
250 g hapukapsast
1 tl kuivatatud punet
1 tl köömneid
soola
jahvatatud pipart
õli frittimiseks


Peedikuubikud sidrunimahla ja jogurtiga peeneks püreerida. Segada hulka õli. Maitsestada soola ja pipraga.

Lehttainas lahti rullida. Hapukapsas sõelal nõrutada ja kuivaks vajutada. Maitsestada pune, köömnete, soola ja pipraga. Tainas jagada 12 ruuduks ja igale ruudule 1-2 spl kapast peale. Tainas kolmnurgaks kokku voltida ja servad tugevalt kokku suruda, kahvliga üle teha. Õli potis kuumaks ajada, kolmnurki 3-4 minutit mõlemalt poolt küpsetada.

Pühapäev on pannkoogipäev. Pannkoogid karamellikastme ja apelsinilikööriga.

Minu peres on pühapäev pannkoogipäev. Arvan, et päris paljudes Eesti kodudes on see nii. On olnud läbi aegade. Minu ema küpsetas väikeseid kohevaid pannkooke. Kuniks poodi ilmus pannkoogipulber ja ma hakkasin sellest toekaid juustuga pannkooke tegema. Täna ma sellist pulbrit enam loomulikult ei ostaks.
Kõige paremaid pannkooke, mida saanud olen, valmistas aga minu ristiema. Need olid tõelised kaloripommid - tilkusid võist ja suhkrust. Võisin neid lõpmatult süüa ja see oli pidupäev, kui ta neid küpsetas ja ma talle külla juhtusin sattuma. Ütlen päris ausalt, et ei tea, kuidas ta neid tegi. Kuna ristiema on nüüdseks oma endisele kodumaale ehk Saksamaale tagasi pöördunud ning mul puudub igasugune info, kus ta pesitseb, ei saa tema käest ka küsida. Las siis kustumatud mälestused jäävad.

Praegu valmistan tavaliselt ülepannikooke. Klassikalisi, milles

2,5 dl piima
1,5 dl jahu
1 muna
1 tl suhkrut
1 tl vaniljeekstrakti
0,5 tl soola
praadimiseks õli (mina praen alati või ja õli seguga)

Kõik ained omavahel vispliga segada ning lasta tainal umbes tund toasoojas seista.
Ja siis kahelt poole praadida.

Pannkooke võib süüa millega iganes: moosiga, meega, vahtrasiiurpiga, jäätisega, suhkruga, kastmetega. Ka soolaselt.
Meie pere lemmikserveering on aga apelsini-sidrunimahlaga pritsitud taldrikule karamellikastmega pannkoogirull, millele on valatud prantsuse apelsinilikööri (meie kaubanduses olen seni näinud sobivana vaid Cointreau likööri), mis eelnevalt potis keema aetud ja siis süüdatud. Oh neid leeke! See tekitab alati nii palju elevust! Aga alkohol on vaja ju kuidagi liköörist välja saada. Laps küsib iga pühapäev, kas täna saab jälle prantsuse pannkooke. Abikaasa ütleb iga kord, et nii on tema jaoks liiga magus. Mulle on see kõik aga täpselt paras.

Peedipasta fetaga

Toitu tuleb nautida. Nii silmade kui suuga. Järgmine roog pakub naudinguid.

400 g spagette
soola
150 ml peedimahla
20 g võid
2 spl valgeveini äädikat
pipart
100 puhastatud spinatit
1 tl peeneks riivitud biosidruni koort
garneeringuks kressi
100 g fetat

Spagetid soolavees peaaegu pehmeks keeta. Peedimahl, või ja äädikas väikeses potis madalal kuumusel 5-6 minutit keeta. Spagetid kurnata, sealjuures jätta 150 ml keeduvett alles. Keeduveesi ja peedimahl sügavale pannile või madalasse potti valada ning keema lasta. Maitsestada soola ja pipraga.
Nuudlid, sidrunikoor ja spinat vedelikku. Soojendada 2-3 minutit segades, kuni spagetid on muutunud peedipunaseks. Serveerida sügavas taldikus. Peale raputada fetatükke ja kressilehti.

Soupe à l’oignon või Soupe d’oignons aux Halles ehk prantsuse sibulasupp

Olen mitu päeva haudunud plaani keeta sibulasuppi. Talvel lihtsalt juhtub nii, et valmistan suppi tihedamini kui suvel. Supp annab sooja ning valmib vähese vaevaga.
Sibulasupiga võiks varuda veidi aega, aga kui seda ei juhtu parajasti olema, siis pole ka midagi. Aeglaselt podisedes saab see supp väge juurde. Mitte ei muutu mõrumaks, vaid ikka peenemaks.
Ajalooliselt pakuti suppi 18. sajandil Pariisis Halles´s kaupmeestele, kundedele ja turistidele.
Peipsi sibulad on ühe korraliku prantsuse sibulasupi valmistamiseks aus kaup. Need on end alati parimast küljest näidanud.
Kummalisel kombel ei kaalu ma suppi valmistades kunagi koguseid. Ei mõõda ka, vaid kõik käib tunde järgi.

Tänasesse potti hakkisin 5 suuremat sibulat ja kaks küüslauguküünt. Mõtlesin, et panen küüslauku sisse, sest eelmisel korral ütles laps sibulasuppi süües, et selles võiks küüslauku ka olla.
Sibul hakkida peeneks.
Hea supi saladus on koostisainete praadimine. Lahjema (kuigi ma ei tea, kui lahja see ikka on) supi saamiseks õlis, mina eelistan võid või või ja õli segu. Sibul kuldkollaseks praadida. Soovi korral ja tummisema supi saamiseks lisada umbes supilusikas jahu ja segada praesibulatega.
Võib lisada valget veini, aga võib ka vaid vee ja puljongi baasil keeta. Puljongi koostis on maitseasi: köögivilja, kana- või veisepuljong. Mina eelistan köögiviljapuljongit. Maitsestada soola ja pipraga. Sobivad ka ürdid.

Kuniks supp vaikselt tulel podiseb, võib käia kodulähedases poes bagueti ja juustu järel, sest suppi tasub valmides veel keraamilises potikeses ahjus kuumutada. Supp potti, baguetiviilud ja riivitud tugevama maitsega juust, nt. Emmental, peale ning ahju.

Hommikusöök

Hommikusöök on päeva tähtsaim söögikord. Peaks vähemalt olema. Samas ei suuda ma kiirelt kugistades oma päeva alustada. Tahaksin rahulikult iga suutäit nautida. Seetõttu söön korralikku hommikueinet vaid pühapäevahommikuti. Pannkooke või croissante mitmesuguste täidistega.
Nii palju leian küll aega, et keeta vähemalt kord nädalas putru. Pudru sisse hakin kuivatatud puuvilju või banaani. Mõnikord liialdan meega.
Tavaline hommikusöök on smuuti. Ostsin suvel smuutiblenderi ning pärast esimest suutäit omatehtud smuutit ei osta ma seda enam kunagi poest. Lihtne ja vaheldusrikas. Jogurtiga või ilma (eelistan koorest jogurtit), magususeks banaani, mett või vahtrasiirupit. Retsepte on sadu.

Tuulest viidud tuuletaskud

Mul on jäänud mulje, et on olemas road, mis alati õnnestuvad ja on olemas road, mis mõnikord õnnestuvad ning mõnikord mitte. Pirtsakateks küpsetisteks pean näiteks makroone (ausõna, retsept on kogu aeg sama, aga iga kord hoian hinge kinni, kas tulevad jalad alla või ei tule). Kringel nõuab erilist lähenemist. Ning ka tuuletaskud. Sest pole midagi jubedamat, kui küpsetusplaadil kokku vajunud tainahunnik.
Täna tegin tuuletaskuid, sest nende järele on ka juba päevi isutanud.

Keedutaigen

Sobib nii soolaste kui ka magusate küpsetiste valmistamiseks

1,5 klaasi vett
100 g võid
0,5 tl soola
180 g jahu
4 keskmist muna või 3 suurt

Keedutaina põhivalmistusviis:

Vesi koos rasvaine ja soolaga keema lasta. Tõsta keedunõu tulelt, valada jahu sisse ja segada tugevalt. Panna nõu uuesti kuumale plaadile, kuumutada segade, kuni tainas keedunõu küljest lahti lööb ja tainatombu moodustab.
Lasta tainal veidi jahtuda ning lisada ükshaaval munad. Kui munad on suured, võtta üks vähem. Iga muna lisades kloppida tainas siledaks.
Tainas peab jääma ühtlane, paraja paksusega ja läikiv, nii et plaadile pandud kogused laiali ei valguks.
Tainast küpsetatakse kohe pärast valmistamist. Tainas pritsida läbi koogipritsi, pärgamendist torbiku või teha lusikatega pätsikesed.
Küpsetada 220 kraadi juures 10-15 minutit, siis vähendada kuumus 200 kraadile ning küpsetada veel 10-15 minutit. Küpsetamise ajal ei tohi ahjuust avada!
Kui tuuletaskud valmis, avada ahjuuks ning lasta küpsetistel jahtuda.
Õnnestunud keedutaina küpsetised on seest tühjad ja ei lange kokku. Kokkulangenud tuuletaskud võib korraks uuesti ahju panna, kus need uuesti kerkida võivad.
Täita magusa või soolase täidisega, tehes alla lõige või pritsiga pritsides.

Magus täidis:

2 dl vahukoort
250 g (maitsestatud) kohupiima
1/2 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
tuhksuhkrut

Vahukoor vahustada suhkruga, segada kohupiimaga magusust kontrollides. Tuuletaskud seguga täita ning raputada üle tuhksuhkruga.

Kõrvitsarisotto

Külmal ajal jumaldan ma kõrvitsast toite valmistada. See vili on oma kujult nii koomiline. Värvid varieeruvad helekollasest sügavoranžini. Kerge valmistada, kuigi mõnikord peab koorimisega vaeva nägema. Aastaid tagasi Saksamaal viibides tutvusin hokkaido kõrvitsaga ja vaatasin seda imelooma, mida ei pidanudki koorima, vaid võis pea tervelt potti keema panna. Võrreldes kodumaiste kõrvitsatega pole see nii vesine ja esimest korda hokkaido kõrvitsast suppi keetes panin vedelikuarvestusega veidi puusse. Täna ei teinud ma suppi. Vahelduse mõttes, sest keetsin seda alles mõned päevad tagasi. Poolik kõrvits vajas aga valmistamist. Polnud ammu risottot teinud. Sellist õiget ja tummist.

Portsjon kahele:

600 ml köögiviljapuljongit
2 väiksemat šalottsibulat
1 küüslauguküüs
3 spl õli
150 g risotoriisi
2 loorberilehte
100 ml valget veini
150 g kõrvitsapüreed
1 spl võid (võib ka ära jätta)
50 g itaalia kõvemat juustu (võib ka ära jätta)
soola
pipart
kaunistuseks maitserohelist (nt. peterselli; mul oli vaid tilli), kõrvitsaseemneid ja kõrvitsaseemneõli

Kõrvitsapüree saamiseks puhastada kõrvits ja küpsetada seda ahjus 200 kraadi juures 45-60 minutit, kuni kõrvitsatükid on pudrused. Lasta veidi jahtuda ning püreerida.

Sibul ja küüslauk hakkida. Kuumutada need õlis kas sügaval pannil või potis. Lisada riis ning loorberilehed. Lasta umbes kaks minutit praaduda. Valada peale valge vein ning nii palju puljongit, et riis oleks kergelt kaetud. Hautada madalal kuumusel, aeg-ajalt segades ning puljongit lisades. Umbes 20 minuti pärast lisada segule kõrvitsapüree ja keeta 5-10 minutit. Eemaldada loorberilehed, riivida sisse juust ja lisada või.
Kaunistada maitserohelise, juustu, kõrvitsaseemnete ja õliga.
Kui loomsed toitained välja jätta, on risotto mõeldav ka veganitele.

Sidrunimaitseline hautatud lillkapsas paprikakastmega

Sügisel leidus poes imeilusaid lillkapsaid. Ühel hetkel sai lillkapsa pilaffist küllalt ja proovisin järgmist retsepti:

Aurutatud lillkapsas paprikakastmega


1 väike lillkapsas 600 g
1 biosidrun
soola
1 suur punane paprika
300g 1 šalottsibul
50 ml klassikalist köögiviljapuljongit
pipart
1 noaotsatäis jahvatatud koriandrit
1/2 tl oliiviõli

Lillkapsas puhastada ja õisikuteks lõigata. Sidrun kuuma veega pesta ja köögiviljakoorijaga õhukeselt koorida. Potti umbes 2 cm vett, lisada 2/3 koortest ja lasta keema. Lisada sool. Lillkapsast keeduauru kohal 18-20 min aurutada. Vahepeal parika pesta, seemnetest puhastada ja viiludeks lõikuda. Šalottsibul koorida ja kuubikuteks lõikuda. Puljong potis keema ajada ja paprika-sibul seal vaiksel tulel kaane all 10-12 min jooksul pehmeks keeta. Saumikseriga segu püreestada, maitsestada soola, pipra ja õliga. Lillkapsas taldrikul serveerida, valada kastmega üle. 1/3 sidrunikoort hakkida peeneteks ribadeks. Raputada kaunistuseks kastmele.
Sidrunit ostes vali väike ent raske vili. Mida raskem, seda rohkem mahla.
Paprikaid on emaseid ja isaseid. Emastes on rohkem seemneid, kuid need on mahlasemad.