Kõrvitsarisotto

Külmal ajal jumaldan ma kõrvitsast toite valmistada. See vili on oma kujult nii koomiline. Värvid varieeruvad helekollasest sügavoranžini. Kerge valmistada, kuigi mõnikord peab koorimisega vaeva nägema. Aastaid tagasi Saksamaal viibides tutvusin hokkaido kõrvitsaga ja vaatasin seda imelooma, mida ei pidanudki koorima, vaid võis pea tervelt potti keema panna. Võrreldes kodumaiste kõrvitsatega pole see nii vesine ja esimest korda hokkaido kõrvitsast suppi keetes panin vedelikuarvestusega veidi puusse. Täna ei teinud ma suppi. Vahelduse mõttes, sest keetsin seda alles mõned päevad tagasi. Poolik kõrvits vajas aga valmistamist. Polnud ammu risottot teinud. Sellist õiget ja tummist.

Portsjon kahele:

600 ml köögiviljapuljongit
2 väiksemat šalottsibulat
1 küüslauguküüs
3 spl õli
150 g risotoriisi
2 loorberilehte
100 ml valget veini
150 g kõrvitsapüreed
1 spl võid (võib ka ära jätta)
50 g itaalia kõvemat juustu (võib ka ära jätta)
soola
pipart
kaunistuseks maitserohelist (nt. peterselli; mul oli vaid tilli), kõrvitsaseemneid ja kõrvitsaseemneõli

Kõrvitsapüree saamiseks puhastada kõrvits ja küpsetada seda ahjus 200 kraadi juures 45-60 minutit, kuni kõrvitsatükid on pudrused. Lasta veidi jahtuda ning püreerida.

Sibul ja küüslauk hakkida. Kuumutada need õlis kas sügaval pannil või potis. Lisada riis ning loorberilehed. Lasta umbes kaks minutit praaduda. Valada peale valge vein ning nii palju puljongit, et riis oleks kergelt kaetud. Hautada madalal kuumusel, aeg-ajalt segades ning puljongit lisades. Umbes 20 minuti pärast lisada segule kõrvitsapüree ja keeta 5-10 minutit. Eemaldada loorberilehed, riivida sisse juust ja lisada või.
Kaunistada maitserohelise, juustu, kõrvitsaseemnete ja õliga.
Kui loomsed toitained välja jätta, on risotto mõeldav ka veganitele.