Minu peres on pühapäev pannkoogipäev. Arvan, et päris paljudes Eesti kodudes on see nii. On olnud läbi aegade. Minu ema küpsetas väikeseid kohevaid pannkooke. Kuniks poodi ilmus pannkoogipulber ja ma hakkasin sellest toekaid juustuga pannkooke tegema. Täna ma sellist pulbrit enam loomulikult ei ostaks.
Kõige paremaid pannkooke, mida saanud olen, valmistas aga minu ristiema. Need olid tõelised kaloripommid - tilkusid võist ja suhkrust. Võisin neid lõpmatult süüa ja see oli pidupäev, kui ta neid küpsetas ja ma talle külla juhtusin sattuma. Ütlen päris ausalt, et ei tea, kuidas ta neid tegi. Kuna ristiema on nüüdseks oma endisele kodumaale ehk Saksamaale tagasi pöördunud ning mul puudub igasugune info, kus ta pesitseb, ei saa tema käest ka küsida. Las siis kustumatud mälestused jäävad.
Praegu valmistan tavaliselt ülepannikooke. Klassikalisi, milles
2,5 dl piima
1,5 dl jahu
1 muna
1 tl suhkrut
1 tl vaniljeekstrakti
0,5 tl soola
praadimiseks õli (mina praen alati või ja õli seguga)
Kõik ained omavahel vispliga segada ning lasta tainal umbes tund toasoojas seista.
Ja siis kahelt poole praadida.
Pannkooke võib süüa millega iganes: moosiga, meega, vahtrasiiurpiga, jäätisega, suhkruga, kastmetega. Ka soolaselt.
Meie pere lemmikserveering on aga apelsini-sidrunimahlaga pritsitud taldrikule karamellikastmega pannkoogirull, millele on valatud prantsuse apelsinilikööri (meie kaubanduses olen seni näinud sobivana vaid Cointreau likööri), mis eelnevalt potis keema aetud ja siis süüdatud. Oh neid leeke! See tekitab alati nii palju elevust! Aga alkohol on vaja ju kuidagi liköörist välja saada. Laps küsib iga pühapäev, kas täna saab jälle prantsuse pannkooke. Abikaasa ütleb iga kord, et nii on tema jaoks liiga magus. Mulle on see kõik aga täpselt paras.
No comments:
Post a Comment